MinuKankuriElu

 Ma olen viljatusravis töötanud 1,5 aastat ja lõpuks tuli minu kord proovida seda, mida ma teistele olen õpetanud. Nagu ma eelmises postis kirjutasin, siis 17 detsmber käisin Kase juures, kes tegi mulle stimmiplaani valmis ning 18 detsember õhtul alustasin süstimisega. Jätsin ära alkoholi, trenni, saunad jms lõbusad üritused. Olgem ausad, trenni ma tegelikult juba ei teinudki, sest ma ei saanud ei tava-ega spordirinnahoidjaid kanda valu tõttu, mis vähk ja lümfisõlmed tegid. Paanika-jaanika nagu ma olen, siis pidin igakjuhuks veel 10 korda üle vaatama, kuidas Gonal-F ettevalmistada ja süstida, kuigi tegelikult ma tean kuidas kõik käib - lihtsalt hirm midagi valesti teha on nii suur. Ütlen ausalt, kui tuli hetk, kus lõpuks pidin ennast hakkama torkama, siis korra võttis käe seisma. Ma isegi ei mäleta, millest ma mõtlesin, aga kui olin mõtted ära mõelnud, siis lõpuks lihtsalt lõin nõela sisse ja süstisin ravimi ära. Loomulikult dokumenteerisin seda filmilindile. Peale esimest süstimis...

Nagu pealkiri ütleb, siis tuleb juttu sellest, kuidas kankur endast teada andis ja mis uuringud ma tegin, mis arstide juures käisin enne, kui algas ravi.  See võis olla oktoobrikuu, kui surve all tekkis mingi kindla nurga alt rinda valu. Seda ei juhtunud iga kord, aga kuna ikkagi üha tihedamini seda siiski juhtus ja lõpuks ka tihedama koha palpeerisin, siis Taavi survestas mind naistearsti juurde minema. Jumal tänatud, et ma julguse kokku võtsin ja läksin, sest minu jaoks oli tegu mingi mõttetu asjaga, mis kindlasti on tühine.  13 november käisin Sirle juures, kus tegime tavapärased analüüsid ja ka saatekirja rinnaultrahelisse. Helistasin Mammograafi, et panna aeg ning sealt öeldi, et ultrahelisse on kõige pikemad järjekorrad ja, et nad helistavad tagasi, kui ajad lahti tehakse. Arvestasin juba, et heal juhul saan jaanuari endale selle ultraheli aja. Aga juba nädalake hiljem helistati tagasi ja öeldi, et 4. detsember on vaba aeg. Kuna mul oli planeeritud töökollektiiviga lahku...