Tervitus kankuri poolt

Nagu pealkiri ütleb, siis tuleb juttu sellest, kuidas kankur endast teada andis ja mis uuringud ma tegin, mis arstide juures käisin enne, kui algas ravi. 

See võis olla oktoobrikuu, kui surve all tekkis mingi kindla nurga alt rinda valu. Seda ei juhtunud iga kord, aga kuna ikkagi üha tihedamini seda siiski juhtus ja lõpuks ka tihedama koha palpeerisin, siis Taavi survestas mind naistearsti juurde minema. Jumal tänatud, et ma julguse kokku võtsin ja läksin, sest minu jaoks oli tegu mingi mõttetu asjaga, mis kindlasti on tühine. 

13 november käisin Sirle juures, kus tegime tavapärased analüüsid ja ka saatekirja rinnaultrahelisse. Helistasin Mammograafi, et panna aeg ning sealt öeldi, et ultrahelisse on kõige pikemad järjekorrad ja, et nad helistavad tagasi, kui ajad lahti tehakse. Arvestasin juba, et heal juhul saan jaanuari endale selle ultraheli aja. Aga juba nädalake hiljem helistati tagasi ja öeldi, et 4. detsember on vaba aeg. Kuna mul oli planeeritud töökollektiiviga lahkumis-/jõulupidu samaks päevaks, siis see tundus ideaalne, sest ükskõik, mis sealt leitakse või vastus sealt tuleb saab vähemalt õhtul pidutseda. 

Pidu ikka põhiline 4 detsember :D



Saatuslik hommikusöök Heikega


11 detsember käisin pudeliga vanaema-vanaisa juures uudiseid teatamas.


MRT pilt rindadest

Tänutäheks mõned head asjad :)


Saaremaalt saadeti endatehtud komme... niii head Krissu! 

Veenitorkimise reaalsus.


Onkoloogi ukse taga.


4. detsember läksin Mammograafi, kus tehti ultraheli. Kuna arst ütles, et tsüstiga tegu ei ole ja kasvaja on hägusapiiriline, siis tuleb biopsia võtta. Kuna ma olen alati kõigega nõus, siis sai kohe ka see tehtud. Kõige valusam hetk oli lidokaiini süstimine, aga see oli ka pigem näpistuse tunne kui valus. Arst kutsus residendi ka vaatama ja rinda katsuma, kuid mulle kohutavalt meeldis see, kui toredalt ta kõik ära seletas mulle (võib-olla ka selle pärast, et mainisin, et olen meditsiinitöötaja). Kui tükike oli võetud, siis ma veel ütlesin, et vabalt võib veel võtta, kuna see oli täiesti valutu ja vahva vaadata ekraanilt. Aga rohkem ei olnud vaja võtta ja toodi mulle jääd rinnale panekuks. Kui ma lamasin seal üksinda 5 minutit, siis pisarad hakkasid mööda põski alla voolama ja sisetunne ütles, et midagi head sealt ei tule. Samas ei olnud ma kurb, selline huvitav rahulik tunne. Panime igaksjuhuks ka MRT aja, et kui midagi peaks välja tulema biopsiast, siis on vähemalt MRT aeg kohe olemas.

10 detsember, kui Heikega sõime hommikust peale vahvat ööd, siis helistati mulle. Nagu sisetunne ütles - halvaloomuline kasvaja, invasiivne duktaalne kartsinoom. Arstil olid kõik uued vastuvõtuajad orgunnitud PERHi ja ka MRT (kontrastainega) aeg Mammograafi. Läksime peale hommikusööki koju ja rääkisin Taavile ning teistele sõpradele.

13 detsember käisin MRT-s, kus ilmnes 3 aktiivselt kontrasteeruvat lümfisõlme ja rinnalihase haaratus. Ma pean ennast tagasi hoidma, kui mingeid protseduure tehakse, sest ma kuidagi alati suudan vihjata sellele, et ma olen meditsiinitöötaja täpselt enne protseduuri. Seekord samamoodi enne kanüülipanekut sain mainitud ja õde ise ütles ka, et no nüüd käed värisevad. Miks ma teen seda :D Aga vähemalt sain teha telefoniga pildi MRT pildist, et seda kõigile pärast näidata. Jätsin registratuuri paar pudelit ja juustuvaagna, kuna mulle kohutavalt meeldis kõikide töötajate suhtumine ja kiire tegutsemine. Super!

16 detsember käisin ITK-s vereanalüüse andmas ja KT (kontrastainega) tegemas. Vereanalüüsid olid kõik korras, ainult LDH veidi tõusnud. Kuu hiljem sain geneetikavastuse (BRCA) ka teada, mis oli negatiivne. Seega geneetiline see ei ole. Kompuuter oli lahe, sest esiteks see ei võtnud üldse aega (võrreldes MRT-ga), masin ütles kuna hingama pidi ja see kontrastaine süstimine tekitas nii hea sooja tunde, korra oli selline tunne, et ei saa hingata, nii veider ja lahe. 

17 detsember (neljapäev) käisin Pelgulinna viljatusraviarsti Kase juures, et paika panna stimulatsiooniplaan. Tehti ultraheli, võeti vajalikud analüüsid, kirjutati retseptid välja ja oli vaja ainult onkoloogi nõusolekut, et võin alustada homsest stimulatsiooniga. Plaan ise oli täiesti tavaline - 10 päeva süstimist ja siis trigger ning OPU (munarakkude väljavõtmine) kas 29 või 30 detsember, oleneb, mis monitooringus paistab. 

18 detsember (reede) oligi lõpuks onkoloog Kütneri vastuvõtt. Midagi erilist ei räägitud, ainult, et mis vähiga tegemist on, mis on ravivõimalused ja plaan. Minu imestuseks ta pakkus ise välja munarakkude külmutamist ITK-s minu vanuse tõttu ja, et haigekassa kompenseerib seda, aga kuna ma ise tean seda teemat, siis mul oli juba niksnaks orgunnitud kõik. Kuna ma olin nii agar ja suutsin igalpool uuringutel ja teiste arstide juures ära käia, siis onkoloog pidi ära tühistama KT, vereanalüüsi ja viljatusraviarsti aja. Ainuke asi, mida ma veel ei olnud teinud, oli EKG. Läksin tegin siis selle ühe asja ära ja olin valmis kõigeks. Ahjaa, anti luba alustada ka munasarjade stimulatsiooniga. Kirjutasin Kasele, et roheline tuli on antud, menstruatsioon algas samuti eile õhtul (ideaalne ajastus minu keha poolt) ja, et ma alustan süstimist õhtul. 

Algas minu teekond tervistumisele.

Comments

Popular posts from this blog

Kankuri elu algus

Munasarjade stimulatsioon