Posts

Mõtteterad

Minu arvamus on olnud alati, et iga heategu ei jää karistamata, et liiga headele inimestele tulevad halvad asjad. Samas arvan, et ka liiga halbadele inimestele tulevad halvad ajad. Tuleks olla keskmine? Kas ma olen olnud hea või olen ma olnud halb, või hoopis keskmine? Oleneb vast, et kellele. Siiski usun ma kõige rohkem juhusesse - kui sa oled see juhuslik, siis palju õnne või tunnen kaasa. Enda arvates olen see juhuslik, või võib öelda, et ka see keskmine. Miks ma sain rinnavähi? Ma ei tea. On see geneetiline? Ma ei tea. On see juhuslik? Ma ei tea. Aga ma mäletan, kuidas biopsia võtmise päeval, peale pidu ma nutsin. Miks? Sest ma sisimas teadsin, et mul on vähk, kuid ma ei tahtnud, et teised ennast halvasti tunneksid selle pärast. Siiamaani ma ei taha seda, sest miks teised peaksid? Ma tean, et ma ei sure vähki, lihtsalt praegune olukord on... võib-olla veidi ebamugavam. Nii palju teistel inimestel on olukord palju hullem, raskem, kurvem. Minu teema on väga kerge, vähemalt minu jaoks...
Post a Comment
Read more

Munasarjade stimulatsioon

Image
 Ma olen viljatusravis töötanud 1,5 aastat ja lõpuks tuli minu kord proovida seda, mida ma teistele olen õpetanud. Nagu ma eelmises postis kirjutasin, siis 17 detsmber käisin Kase juures, kes tegi mulle stimmiplaani valmis ning 18 detsember õhtul alustasin süstimisega. Jätsin ära alkoholi, trenni, saunad jms lõbusad üritused. Olgem ausad, trenni ma tegelikult juba ei teinudki, sest ma ei saanud ei tava-ega spordirinnahoidjaid kanda valu tõttu, mis vähk ja lümfisõlmed tegid. Paanika-jaanika nagu ma olen, siis pidin igakjuhuks veel 10 korda üle vaatama, kuidas Gonal-F ettevalmistada ja süstida, kuigi tegelikult ma tean kuidas kõik käib - lihtsalt hirm midagi valesti teha on nii suur. Ütlen ausalt, kui tuli hetk, kus lõpuks pidin ennast hakkama torkama, siis korra võttis käe seisma. Ma isegi ei mäleta, millest ma mõtlesin, aga kui olin mõtted ära mõelnud, siis lõpuks lihtsalt lõin nõela sisse ja süstisin ravimi ära. Loomulikult dokumenteerisin seda filmilindile. Peale esimest süstimis...
Post a Comment
Read more

Tervitus kankuri poolt

Image
Nagu pealkiri ütleb, siis tuleb juttu sellest, kuidas kankur endast teada andis ja mis uuringud ma tegin, mis arstide juures käisin enne, kui algas ravi.  See võis olla oktoobrikuu, kui surve all tekkis mingi kindla nurga alt rinda valu. Seda ei juhtunud iga kord, aga kuna ikkagi üha tihedamini seda siiski juhtus ja lõpuks ka tihedama koha palpeerisin, siis Taavi survestas mind naistearsti juurde minema. Jumal tänatud, et ma julguse kokku võtsin ja läksin, sest minu jaoks oli tegu mingi mõttetu asjaga, mis kindlasti on tühine.  13 november käisin Sirle juures, kus tegime tavapärased analüüsid ja ka saatekirja rinnaultrahelisse. Helistasin Mammograafi, et panna aeg ning sealt öeldi, et ultrahelisse on kõige pikemad järjekorrad ja, et nad helistavad tagasi, kui ajad lahti tehakse. Arvestasin juba, et heal juhul saan jaanuari endale selle ultraheli aja. Aga juba nädalake hiljem helistati tagasi ja öeldi, et 4. detsember on vaba aeg. Kuna mul oli planeeritud töökollektiiviga lahku...
Post a Comment
Read more

Kankuri elu algus

Viimane blogi, mis sai kirja pandud on juba aasta aega tagasi, kui keeniussid käisid Keenias. Koroona pole helge olnud ja kõik reisiplaanid 2020 ja 2021 on segi paisatud. Aga see ei tähenda, et blogi ei peaks kirjutama - seekord lihtsalt teistsugusest reisiteekonnast. Kristiga tuli hea mõte kirjutada minu väiksest teekonnast rinnavähiga, et hiljem oleks, mida meenutada. Samuti tuli sama teema üles ka Selenaga, et mis võiks mu blogi “content” olla - kas “full roheline koos terakeste ja ajurveedaga” või “usaldan tänapäeva meditsiini”. Siiski tuleb sisuks lihtsalt see, et kuidas ma asju näen ja tunnen. Alustame täitsa algusest!
Post a Comment
Read more