Mõtteterad
Minu arvamus on olnud alati, et iga heategu ei jää karistamata, et liiga headele inimestele tulevad halvad asjad. Samas arvan, et ka liiga halbadele inimestele tulevad halvad ajad. Tuleks olla keskmine? Kas ma olen olnud hea või olen ma olnud halb, või hoopis keskmine? Oleneb vast, et kellele. Siiski usun ma kõige rohkem juhusesse - kui sa oled see juhuslik, siis palju õnne või tunnen kaasa. Enda arvates olen see juhuslik, või võib öelda, et ka see keskmine.
Miks ma sain rinnavähi? Ma ei tea. On see geneetiline? Ma ei tea. On see juhuslik? Ma ei tea. Aga ma mäletan, kuidas biopsia võtmise päeval, peale pidu ma nutsin. Miks? Sest ma sisimas teadsin, et mul on vähk, kuid ma ei tahtnud, et teised ennast halvasti tunneksid selle pärast. Siiamaani ma ei taha seda, sest miks teised peaksid? Ma tean, et ma ei sure vähki, lihtsalt praegune olukord on... võib-olla veidi ebamugavam. Nii palju teistel inimestel on olukord palju hullem, raskem, kurvem. Minu teema on väga kerge, vähemalt minu jaoks. Ma olen saanud alles nüüd teha vabalt neid asju, mida ma pole julgenud teha. Sest mul on "vabandus" - rinnavähk. Ma olen õnnelik, et ma olen see juhus.
Comments
Post a Comment